Nädalavahetus

Panen kirja mõne sõnaga viimase 2 päeva toimumistest.

Marit kirjutab mingi hetk pikemalt.

Laupäev:

Operatsioonijärgne päev oli siiani Mariti ja Sanderi jaoks üks raskemaid.

Narkoos kadus ära 6.30 ning kell 8 hommikul ärkas Sander üles. Terve päev oli selline paras jonn, ju Sander oli segaduses ja valutas ja juhtmeid kõik kohad täis jne. Püsti tõustes oli jõuetu, mis ajas teda veelgi enam vihaseks. Marit nägi sellega omajagu vaeva, sest teha ju midagi ei saanud, oli vaja vaid leida ideid, kuidas kurdile lapsele selgeks teha, miks me siin oleme ja miks selline olukord on tekkinud. Sanderil oli küljes ka 2 kanüüli, mida ta tahtis jubedalt ära võtta ning lõpuks laupäeva õhtul sai ta oma tahtmise ning kiskus need 2 ise välja, ise jube õnnelik. Õhtul läksid siis uusi panema ning kuna õhtuks Sanderi olukord oli veidi normaliseerunud, siis õnneks pandi vaid üks tagasi. See muidugi seoti nüüd korralikult kinni ja pandi veel lahas ka ümber, et kuidagi ise ligi ei saaks. Õhtuks hakkas olukord veidi normaliseeruma...

Siinkohal tänu ka tädi Marilile nende multikate eest, need hoidsid fookust päris mitu tundi valust eemal :)

Pühapäev:

Hetkel magavad nad koos palatis, voodid üksteise kõrval. Keset ööd ajas Sander Mariti üles ja tahtis pissile. Marit üritas talle algul öelda, et pissi mähkusse (mis on tal igaks juhuks peale operatsiooni all olnud), aga jällegi on veidi keeruline seletada 4-aastasele kurdile, et misjaoks peaks ta nüüd lihtsalt püksi pissima. Õnneks on WC nende enda palatis ja said seal kenasti käidud. Marit olevat ka enam vähem juba magada saanud, kuigi mingit pikka ja rahulikku und on veel raske loota.

Marit sai kokku 2 residendiga (kirurgiga), kes olid kogu operatsiooni pealt näinud ja vaadanud (õppinud). Rääkisid, et Colletti on kogu Hannoveri kirurgide seas kui paavst ja olid imestunud, kuidas Marit teda niimoodi leidis ja kuidas ta teda tunneb. Siinkohal tänu Tartu kuulmiskeskusele!

Kui haigla sai teada, et Dr Colletti tuleb opereerima, siis aeti kogu osakond tagajalgadele ning kõik olevat teadnud, mis toimuma hakkab. Operatsioon ise ei olnud ka väga pikk olnud, rohkem aega läks ettevalmistusele ning ka hilisemale sidumisele jne

Täna ehk pühapäeval on juba päris hea olla. Käib ise pissil ja kakal ning sööb ja joob. 

Mulle kui isale on hea öelda, et mul on ilgemalt tubli naine ning veelgi vapram poeg!