Harjutatakse meid vist koduse ilmaga. Saan aru, et seal kaugel Eestimaal pole kevad sugugi soe ja väike Joosep käib veel vahel kinnastega. Meil oli aga sel päeval väga aeglane hommik. Sander sõi ja vaatas multikaid ja siis pani puslesid. Emme aga kirjutas kolm sissekannet blogisse, mille olin juba mõnedeks päevadeks täitsa unarusse jätnud. Kirjutasin umbes üheni oma sissekandeid, lisaks muidugi oli pesu ja koristuspäev ka.
Siis otsustasin kohalikku parki mängima minna. Väljas oli aga nii külm, et läksime kohe koju tagasi, et kampsunid jopedele alla panna. Päike vahepeal paistis ja lootsin, et varjuta pargipingil hakkab soojem, aga tühjagi. Külm mis külm. Kõndsime mänguväljakult uuesti koju tagasi ja panime retuurid ja veel ühe kihi soojad kampsunid alla. Põhimõtteliselt oli meil mõlemal maksimumvarustus seljas. Võtsin endale isegi pepu alla panekuks ühe fliisi kaasa. See oli ümber minu, kui istusin. Sander õnneks jooksis seal teiste lastega ringi ja käisin teda kontrollimas - kaela juurest oli väga soe ja sõrmed polnud külmad. See oli kõige olulisem, et tal soe oleks. Ta leidis taaskord mingid pisemad sõbrad, keda ringi manööverdada. Saime seal tunnike-paar oldud ja emme sai edasi-tagasi kõndides ja kaarti uurides suure avastuse osaliseks. Tol esimesel kesklinna päeval arvasin, et ületasin Doonau jõe. Tegin sellest veel pilti ja mõtlesin, et kui mitu korda ma oma elus seda jõge juba ületanud olen. Ja siis selgus, et see oli suvaline kanal Doonau jõest veetud. Tegelik jõgi asus mitu kvartalit põhja pool ja oli kokku seitse korda nii lai nagu see kanal, mis oli umbes Emajõega võrreldav. Ehk siis emmel tuli jälle kiht end kusagile liigutama minna. Pealegi, teadsin et see mul viimane nädalapileti kehtivuspäev ja vaja see ära kasutada muidugi. Sõitsime siis ümberistumistega otse keset Doonau jõde asuvale saarele. Uudistasime sealseid parke ja loopisime kive jõkke. Õigemini nimetaksin seda veekogu mereks. Sealt tuli kohutav külm tuul, nagu Tallinnas kui mereäärses linnas kogu aeg on.
Pärast jõega ühelepoole saamist võtsime trammiga tee linna, et vaadata veel ka mõni senini käimata jäänud "vaatamisväärsused". Näiteks valitsuse ja parlamendi kogunemiskohad (hooned) ja siis Raekoda ja ooperimaja. Need asusid üsna lähestikku. Aga õnneks või kahjuks oli külm ja olim pidevas liikumises. Vaatasime maja ära, Sander tegi suured silmad et kui kõrge või ilus ja siis asusime tagasi kodu poole sõitma.
Ilmselgelt väljendas Sander parlamendihoone eest oma sügavat tüdimust Viini vanalinnast. Tean, et see on ebaviisakas, aga ema oli süüdi, et näljase ja väsinud lapsega mööda linna ringi kooserdas. Tema jaoks polnud ju erilist vahet, kas tegu oli marmorist või kullast kujukesega.
Õhtul kodus käisime pesus ja rääkisime korraks issiga. Sanderile sai öeldud, et issi tuleb homme ja ta muudkui küsis, et kas issi ikka punase auto multika võtab kaasa. Vahepeal jäi mulje, et tal issist suva, peaasi, et saaks oma The Carsi multikad kätte. Olime mõlemad sellest külmast tuulest ja ilmast ja ringijalutamisest väsinud, jäime magama enne 21:30-40 vahel. Olime mõlemad ilmselgelt ärevuses!! Issi tuleb juba homme!
No comments:
Post a Comment