Sunday, April 3, 2016

5. Mänguväljakul

Tänase päeva veetsime põhiliselt mänguväljakul. Hommikul pesime pesu ära kodus ja Sander pani kõik asjad kenasti kuivama. Sõime mõnusat tartahelbeputru ja asusime tasapidi Sanderi unistust täitsa. Kui ärkasime hommikul, siis esimene asi mis ta aknast välja viibates näitas mulle oli see, et nüüd ta magas ära ja nüüd on aeg minna rullima jälle sinna mänguväljakule. Mälu töötab endises headuses!
Kohale jõudes ootas meid täielik vaikus, ei olnud kella 1 ajal seal mitte kedagi. Kõik Tivoli atraktsioonid oli suletud ja liikusid ainult mõned üksikud hingelised. Seda nimetatakse Itaalias lõunapausiks. Alguses oli päris nukker teda seal üksinda mängimas näha. Mina muudkui heegeldasin ja siis niiviisi tasapidi hakkas rahvast juurde tilkuma.
Kella kolmest vist oli juba täismaja ja naases ka eilne põhiline mängukaaslane Tomas, albaanlastest vanemate 4-aastane poiss. Hiljem ajasime vanematega mõne sõna juttu ka.
Poisid mängisid koos peaaegu kaks tundi.
Aeg-ajalt ajasid nad teistega ka mehiseid jutte jagasid rõõmsasti oma asju. Nad olid nagu Itaalia maffia seal kahekesi, kõik kes tahtsid populaarsed olla, pidid neile pugemas ja asju pakkumas käima  
Vahepeal pakkusin neile oma viimaseid Eesti küpsiseid ja natukene aega hiljem kui ilmusid väljakule jäätistega pisikesed poisid, siis lunisid ka nemad jäätist. Tomase isa läks seda siis tooma ning Sanderile pakuti ka. Nii palju rõõmu. Nad käisid kahekesi ringi nagu sukk ja saabas.

Lõpuks lahkus Sannu sõber koos vanematega ning Sander nõudis siis oma kaua-oodatud veerulli peale. Tomas polnud ka justkui kaugele jõudnud jalutada ja kutsusin teda ka sinna koos Sanderiga üheks seansiks mürama. Nad olid väga õnnelikud ja kisasid nagu plikad. Sellest on põnevaid videosid, aga neid siia millegipärast ei saa üles laadida


Sannu tegi siis oma sõbrale "Ciao!" ja kella 18 jõudsime koju tagasi. Täna oli väljas lausa lühikese varrukaga pluusi ilm. Kuigi paljud, sh meie, olime ikkagi pikkade riietega. Õnneks polnud päikest ja ilm polnud väga muutlik. Nagu tüüpiline Eesti kevad, kus vilud oled talveriietes ja päikese käes lühikeste riietega. See on päris ohtlik. Mina päikesekreemi peale ei pannud enne väljaminekut ja vaatsin koju jõudes, et meil mõlemal on selline õrnalt roosatav jume peal. Päike oli läbi pilvede siiski üpris tugevalt peal. Õnneks oli see niiviisi terve päeva ning me otsest päikest ei näinudki kordagi.
Kui kõhud täis söödud, siis läheme loodetavasti viimaseid gelato'sid sööma. Homme peaksime hiljemalt lõunaks, nagu kirurg meile lubas, teada saama, millal me Hannoveri sõitma peame ning millal ja kus tehakse operatsioonile eelnevad testid ja analüüsid. Kuni selle info saamiseni istume rahulikult veel Milaano päikese all.

No comments:

Post a Comment