13. Täna möödub nädal Sanderi operatsioonist

Esmalt palju õnne tädi Marilile tänase sünnipäeva puhul :) Sannu vaatas tädi saadetud Minionide pilte ja meenutas, kuidas me saime temalt Minionide multikaga DVD Zermatist.
Uudiseid meil eriti täna rääkida pole. Kui vaid esimene tagasilöök pärast operatsiooni andis end täna näole. Sander ärkas päris halva köhaga. Alguses arvasin, et see on seesama konditsioneeritud õhust tingitud kuiv köha, mis kaob pärast hommikusööki. Aga ei kadunud see kusagile. Ta muudkui kakkus ja kakkus kurgust ja rinnust. Senini pole tal eriti jõudu olnud, et köhida, see on üsna armetu välja näinud, kui ta köhinud on. Pihustasin siis talle Hexorali kurku, et natukene niiskemaks asja teha. Niiviisi mitu korda tunnis. Päris kahju oli teda vaadata, ta oli õnnetu kohe. Arstid andsid õdedele ülesandeks meile inhalaator muretseda. Pärast lõunasööki proovisimegi. Sander väiksemana ei lasknud sellega midagi teha, seekord aga polnud väga vigagi. Arvasin, et tuuakse selline tavaline pisike masin, aga tegelikult oli O2 ja mingi vidin selle otsas hoopis seina sees kõikide voodite päistes olemas. Sinna ühendati mask ja soolalahust ka natukene ja Sander siis vaatas Mr Beani ja hingas ja köhis rahulikult sinna sisse. Natukene nagu läks paremaks, aga hetkel on mitu tundi möödas ja minu arust on asi hulga hullem.

Arstid küll ütlesid, et see väga hull pole, sest ta ei liiguta eriti oma pead köhides, pigem kakub kurgust. Proovime õhtul veel köhasiirupit. See on see suure haigla teema. ta on küll antibiootikumide ravil, aga need aitavab vaid bakteriaalsete haiguste puhul. Viirused on omaette isendid ja neid ei kõiguta miski. Meil ju ka toakaaslane läkastab ja tatistab mitmendat päeva. Juba enne tema operatsiooni oli tal suht kehv. Olen kogu aeg õdedelt uurinud, et kas see on ohutu meile kui haige lapsega samas palatis oleme, aga kõik on meile selgeks teinud, et see ei ole nakkav Sanderile, sest tal on antibiootikumid. Minu meelest see pole loogiline? Meie perearst ütles juba ammu aega tagasi mulle, et viiruseid ei saa nii ravida. Saab vaid sümptomeid ravida. Nüüd ongi päris jama, sest Mattiase ema saatis meile sms pärast lõunaund, et neid on 39 palavik ja jäävad palatisse. Õnneks pole Sannul palavikku siiani olnud, on vaid esimene päeva kuiv köha. Kirjutasin ka dr Collettile, aga ta pole vastanud, mis sellega teha, kui üldse midagi teha. Võib-olla on see ka tema arvates ohutu. Siinsed arstid ütlesid, et Sanderi haav on kenasti kokkukasvanud ja see köhimine enam ta haava ei lõhu.
Olime siis pärastlõuna Sanderiga hoopis lastekliiniku mänguosakondades. Seal oli 4 tuba ühe koridori peal ainult lastele mõeldud. Pallimeri, arvutid ja raamatud suurematele, hunnikute viisi lauamänge ja siis veel suur mängutuba, kus olid kõikvõimalikud mänguasjad olemas. Eriti meeldis talle pesumasin, kus pidevalt kõik nukuriideid ja oma autosid pesi. Veetsime tegelt mängutubades aega ka juba enne lõunasööki. Pärast lõunasööki Mattias enam kaasa ei tulnud, sest ta oli haige. Pildil ongi ta koos oma toakaaslasega enne lõunasööki.

See nö mängude koridor aga suleti 16:30. Enne äratulekut uurisin sealsetelt töötajatelt lastekliiniku pesupesemise võimaluste kohta. Teadsin, et esmaspäeval läheme haiglast välja ja siis jälle tükk aega ei pruugi pesta saada ning reisimisel ikka saavad riided mustaks. Lisaks oli Sander sel nädalal kuidagi eriliselt mäkerdav. Neil on pesumasina kasutuamine tegelikult mõeldud vaid nende kliiniku statsionaarsetele lastele, aga nad tulid meile vastu ja lubasid pesumasinat ja kuivatit kasutada. Lisaks oli neil normaalne pesuvahend. Eelmine kord oli pesul väga tugev seebi lõhn juures ja see nii segas mind. Panin iseenesest vahendit imevähe.
Istumegi hetkel lastekliiniku mingi osakonna vanematele mõeldud ooteruumis. Siin kliinikus on igal pool nii palju ooteruume, aga eks need on tingitud enamasti suurest operatsioonihulgast. Varsti saame puhta pesuga koju naasta. Ka meie toakaaslane andis oma asju meile kaasa, sest ta peab veel nädalakese sees olema umbes. Kui ta laps on piisavalt terve, et teisipäeval teine kõrv implanteeritakse muidugi. vastasel korral läheb ta juba õige pea koju.

Eilsest õhtust on veel üks hea uudis - Sanderil võeti kanüül ära. Issand kui õnnelik ta oli. Säras ja näitas absoluutselt kõigile oma vabu käsi. Tantsis mööda osakonda ringi ja seletas.Hakkame nüüd siirupi kujul antibiootikume saama ja paar tabletti ka iga kord. Kõhuraviks ja immuunsüsteemi parandamiseks.

Ta pole kunagi väga hea tablettidega olnud ja ega ka seekord väga ei edene, nutu ja hirmuga neelab neid pisikesi 1 tk korraga. Hirm just seepärast, et muidu pannakse kanüül tagasi :)
Muuseas nägime täna ka päris esimest äikest sel aastal. Siin hakkab seega soojaks minema. Paar viimast päeva on väga vihmased olnud, just siis kui oleme Sannuga õue tahtnud minna.

Tal on iseenesest väga hea juba ja näeb täitsa tavaline valgenahkne põhjamaalane välja. Kael on veidi kange, kui ta keerab pead, aga muidu ei näita ühtki valukohta kusagil. Isegi ribides olevat valu ei kurda, senini ta pole lubanud sealt kinni võtta, sest näitab et valus on. Ehk siis kui me väga-väga oleksime peale käinud, oleksid arstid meid täna välja kirjutanud. Aga meil kiiret pole ja kus ma selle köhiva lapsega siis edasi oleksin läinud. Saab mõni päev veel ehk kosuda, enne kui Milaano suunas liikuma hakkame. Seal on ilusamad ilmad ja ehk see aitab ka kurgule kaasa.

Huvitav fakt tänasest hommikusöögist. Sander juba teist hommikut keeldub Nutellat söömast, ses ta tahab saada lastevorsti sarnast toodet oma saia peale. Eile oli tal see võimalik, sest panin õhtusöögist vorsti külmkappi, aga täna polnud ja Sander ei tahtnud mitte midagi süüa ja näitas med. õele, et ta tahab ümmargust vorsti. Ma ei teagi kuskohast, kas kellegi teise taldrikult või mujalt osakonnast, aga 5 minutit hiljem, sai Sannu oma vorsti. Näitas Nutella saia peale väkk ja et ma söögu ise see ära. Tore. Lõunasöögiks oli maitsev valge kala ja kartul ja spinat ja Sanderile pasta bolognese sarnane kaste. Tundub, et teda harjutatakse Itaalia toidule tagasi ;)