Kodus

Jõudsime kenasti 27ndal aprillil Tartusse ja sellest päevast tänaseni oleme vanaema-isa juures maal olnud. Lapsed vajavad omavahel ruumi ja harjumist.
Vabandan, et kirjutanud pole. Lähemad sugulased ja tuttavaid said info kätte ja kuna mul oli viimastest päevadest nii suur info üleküllus, siis oli rasek võtta ja kõike seda otsast peale kirja panema hakata.
Hetkel kannab Sander oma kõneprotsessorit ja aeg-ajalt ikka näitab, et see "segab" teda. Oleme mõnel korral täiesti märgatava reaktsiooni helile kätte saanud. Näiteks oli nii haudvaikuses olles järsku mänguautole heli sisse pannes. Sander tegi suured silmad ja hakkas kulmudega laineid tegema. Tavaliselt liigutab ta kulme mõttetegevuse saateks.
Kuna ilmad on väga kenad ja õues tegemist jagub või siis hoiavad poisid mind liikumises ning mul on raske arvutis istuda mitu tundi järjest (tean, et selleks kulub mitu tundi), siis ootan paremaid võimalusi, et lähiajal ka issi saabumisest Viini, kõneprotsessori sisselülitamisest ja esimestest kodustest päevadest detailsemalt kirjutada. Niisama midagi kirja panna mulle ei meeldi, selleks ma seda blogi ei alustanud ;)
Ikka kõigest õiges järjekorras. Lisaks võin öelda, et pärast sellist ringreisi Euroopas tunduvad kodused probleemid kuidagi nii väikesed, et lihtsalt vajavad kättevõtmist ning asjad saavad tehtud. See-eest Euroopas olles oli nii palju asju, mis polnud minu kontrolli all ning see ajas tihtipeale hulluks.